Seebeck elas ajal, mil „leiutati loodust“ ja „mõõdeti maailma“, kui elekter oli veel noor ja füüsika romantiline ning keemia poeetiline. Kultuuriloolisest aspektist vaadatuna võib mingi loodusseaduse avastamine osutuda lausa seikluseks ja õpiku igavate nimede taga võivad peidus olla vägagi värvikad persoonid. Raamatut võib mõnuga lugeda tehnika ja teaduse ajaloos võõras inimene. Paeluv ja õpetlik.
Vahetevahel ilmub Eestis raamatuid, millel on suurem kui kohalik tähendus. Rahvusvahelise konverentsi BEC2022 raames toimus Tallinna Tehnikaülikooli Mektorys 4. oktoobril 2022 Enn Velmre raamatu „Tallinna kaupmehepojast füüsikaklassikuks: Thomas Johann Seebeck 1770−1831“ esitlus.
Reveli Raekoja platsi äärses isamajas sündinud Thomas Johann Seebeck läks pärast Linna Keiserliku Gümnaasiumi (Gustav Adolfi Gümnaasiumi) lõpetamist Saksamaale, sai meditsiinidoktori kraadi Göttingeni ülikoolist[1] ja suri akadeemikuna Berliinis. Eriti Seebecki efekti avastamine ja sellel põhineva termoelektri rakendused on kinnistanud tema nime teaduse ja tehnoloogia ajalukku. 2013. aasta maikuus toimus Tallinnas Rahvusvahelise Termoelektri Akadeemia (ITA) 15. foorum, mis päädis Seebecki mälestussamba avamisega TTÜ linnakus.
Tehnikateadlane, emeriitprofessor Enn Velmre on olnud tegev pooljuhtseadiste füüsikalise modelleerimise alal (raamatu „Pooljuhtseadised ja nende kasutamine“ üks autoritest). Kuid ta on ka aastakümneid tegutsenud mitmel maal asuvate Seebeckide arhiivimaterjalidega, mille viljana on valminud väärikas monograafia. Uurimus ei piirdu sugukonna kõige kuulsama esindaja elu ning töö käsitlemisega, vaid hõlmab paljusid juuri ning võsusid. Velmre hinnangul on Seebeckite lugu kui kultuurilooline rännak, mis algab valgustusajastul, kulmineerub Prantsuse revolutsiooni, Napoleoni sõdade, Weimari klassika ja Jena eelromantikute aegu ning vaibub pärast Teist maailmasõda. Autorile oli huvitav jälgida Seebecki eellaste elu Eestimaal, kuid veelgi enam üllatusi pakkusid tema andekad ja edukad järeltulijad Saksamaal.
Velmre raamatut lugedes tuleb silme ette Orlando Figese teos „Eurooplased. Kolm elu ja kosmopoliitse kultuuri sünd“, mis käsitleb veidi hilisemat ajajärku. Sarnasus on vaate avaruses – nn materiaalne kultuur mõjutab ühiskondlikku elu samal kombel nagu ideed ja ideoloogiad. Põnevaks läheb siis, kui neid silmitsetakse üheskoos. Näiteks see, kuidas Velmre esitab ja analüüsib pikki aastaid kestnud lähedast Seebecki sõprust ja koostööd eakaaslaste Hegeli ja Goethega, mis muutis ta oluliseks tegelaseks Saksa kultuuriloos.
Miks läks Thomas Johann Seebeck siitmailt Euroopa südamesse? Kui tal 1787. aasta lihavõttepühadeks gümnaasium läbi sai, „ei kahelnud Thomas hetkegi, mida ette võtta – ta oli kindlalt otsustanud Venemaalt lahkuda. Olles küll valmis tunnistama, et slaavilikkusel on meeldivaid jooni, ei suutnud ta leppida Vene võimu barbaarsuse ja kohaliku elu üha jõulisema venestamisega. Õiglase meelega noormees ei saanud unustada tagakiusatud metropoliit Arsenit, keda võimukas keisrinna Katariina II oli julmalt alandanud ja pagendanud 1668. aastal valenime all kõrvalisse kubermangulinna Revelisse. Endine kõrge vaimulik suri Harjuvärava kasematti suletuna 28. veebruaril 1772 nälga ja haigustesse. Loomulikult püüdsid võimud Arseni vangistuse asjaolusid ranges saladuses hoida, kuid rahvas sai asjast ometi teada ja Thomas Seebeck on poeg Moritzale jutustanud, kuidas ta läbi linnavärava minnes alati mõtles mehe peale, kes kusagil siinsamas ülekohtuselt oli kannatanud ja surnud märtsisurma.“
Toomas Paul
Enn Velmre „Tallinna kaupmehepojast füüsikaklassikuks: Thomas Johann Seebeck 1770−1831“
Kujundaja Kaspar Ehlvest
Kirjastus Argo, 2022
EAN 9789916704158
[1] Enne Jenasse ümberasumist 1802. aastal sai ta Göttingeni ülikoolilt meditsiinidoktori kraadi 1792. aastal „suurepärase kiitusega sooritatud“ lõpueksamite eest.
Raamatukoi 