Kriminaalromaanide meister Donna Leon
Olen avastanud, et kriminaalromaanid on väga hea viis viletsat enesetunnet eirata. Mitte et mind see tapmise osa huvitaks – ma ei naudi ei laipu ega satu elevusse kurjategijat jälitades, aga need hoiavad üldjuhul pinget üleval. Hoopis enam köidavad taustalood.
Donna Leoni Commissario Brunetti sarja lood toimuvad Veneetsias. Iga romaan viib erinevatesse kuritegevusega seotud maailmadesse, milleks on sõjaväeakadeemia Itaalias („Vaikimise vandenõu“), kodude illegaalne koristusteenus („Eksitavad asitõendid“), eluasemeturg Veneetsias („Tulusad tutvused“), merekarbipüüdjate elu („Murede meri“), kunstikogumine ja selle kuritegelik kõrvalilm („Surm tõusuvee ajal“), immigrantide tänavakaubandus („Vere hinnaga“) ja palju muud – kõik see, millega ma tegelikus elus puutun kokku vaid servapidi, aga mille sügavused on ehmatavad ja samas mõtlemapanevad. Lisaks näeb romaane kirjutamise järjekorras lugedes Veneetsia muutumist seoses Euroopa muutumisega – mida tähendab Euroopa Liit Veneetsias, mida on kaasa toonud rahaühiku (liirist euroks) muutused ja üha suurenevad turistide vood. Ning ka Brunetti enda pereelu, sugulased ja kolleegid – see kõik pakub sissevaate Veneetsiasse, mida ma ainult romaanide kaudu saan nautida. Mitut romaani järjest lugedes võivad mõningad kirjeldused tüütuks muutuda (näiteks see, mitmendal helinal mõni tegelaskuju telefoni kätte võtab), kuid üldiselt on see mõnus ja kütkestav lugemine, eriti veel, kui haigus kimbutab ja mõte on vaja suunata mujale kui oma hädisele enesetundele.
Ann Cleevesi lood hoiavad pinget
Ann Cleevesi Shetlandi sarja romaanid („Ronkmust“, „Valged ööd“, „Punased luud“, „Sinine välk“, „Surnud vesi“, „Õhku haihtunud“, „Külm maa“, „Kulutuli“) on teine selline hea lugemine, kus sukeldud Shetlandi maastikesse, sealsete inimtüüpide ja olude juurde. Valgete ööde kirjeldused on mulle nauditavad, kuigi laiuskraadi vaadates nad ikka nii valged ei saa olla, kui kirjeldustest vastu kajab – aga noh, siin räägib ju valgete öödega harjunud põhjamaalane. Et lugemisest täit mõnu saada, olen võtnud Google’i kaardirakenduse ja kõik mainitud paigad ka läbi käinud ning sõitnud, pilte ja videolõike vaadanud. Peale mõrvalugude endi jookseb siin jällegi läbi ka inspektor Perezi isiklik elu, suhted ja suhtlemisraskused. Nende inimsuhete ja inimloomuse erinevate tahkude avamine on jällegi üks heade krimkade võlusid. Cleeves vaatab sündmusi ja olukordi sageli erinevate tegelaste silmade läbi, nii et mõnda sündmust näed erinevatest vaatepunktidest ja välja tulevad inimkäitumise motivatsioonirägastikud. Parim lugemine, kui pead kusagil järjekorras, lennukis, bussis passima ning sisemine rahutus ei lase rahulikult mõtteid mõlgutada. Cleeves hoiab pinget ja see võtab ära igavus- või tüdimustunde.
Heili Einasto
Donna Leoni romaanid
Tõlkijad Triin Aimla-Laid, Kaisa Kitri Niit
Kujundaja Jan Garshnek
Kirjastus Pegasus
Ann Cleevesi romaanid
Tõlkija Lauri Vahtre, Anne Kahk, Riina Jesmin, Karin Suursalu
Kujundaja Britt Urbla Keller
Kirjastus Varrak
Raamatukoi 