Süsteemimõtlemise alused

Olen oma elus lugenud päris palju raamatuid. Ega kõik ei jää meelde, pealkirjadki ununevad. Eriti just viimastel aastatel. Aga loen ikka – midagi jääb siiski mällu. Ja mõni raamat on mõjutanud mu maailmapilti, saanud mu enda mõtlemise osaks. Üks selline on „The Limits to Growth“ („Kasvu piirid“), Rooma Klubi aruanne aastal 1972. Raamat tõlgiti kohe paljudesse keeltesse, minul õnnestus saada tõlge saksa keelde paari aasta pärast (eesti keeles ilmus teos juubeliaastal 2022). Küllap oli eelsoodumus olemas, olin tollal aktiivne tegelane Eesti Looduskaitse Seltsis. Mõtlen nüüd, et oleks huvitav lugeda teost uuesti pool sajandit hiljem, mõni ennustustest ongi juba täide läinud. Seda enam et tänavu ilmus Aegraja kirjastusel ühe omaaegse raporti autori Donella H. Meadowsi postuumne teos „Süsteemimõtlemise alused“ Martin Altraja tõlkes, mis tutvustab tema ja kaasautorite töö metoodikat. Meadows visandab süsteemi struktuuri läbi elementide loetelu, liigituse ja funktsioonide. Ta piiritleb kesksed mõisted ja esitab süsteemimudelid. Meadowsi määratluse järgi on süsteem omavahel ühendatud elementide kogum, mis ühiselt toimib mingi eesmärgi saavutamiseks. Isegi kui meie mingis süsteemis ei osale, aitab süsteemimõtlemine mõista, kuidas see süsteem meid kaudselt mõjutada võib.