Oli mul vaja seda Mudlumi raamatut „Nööpidest ja muust häbiväärsest“ avada! Sellised tekstid võivad ainult Eestis ette tulla, milles on üles tähendatud täpselt samas ajaperioodis ja samas kandis toimunu, mille sees ja keskel minagi elasin. Sündmuspaikade kattuvus on lausa nii suur, et loe nagu enda mälestusi. Tihkelt täis tuubitud bussidega loksumised mistahes sündmustele, Pirital päevitamine, tüüpkoolimajad oma kirjeldamatu lõhnaga – seda niisketest higistest lasteriietest, kloorist, kivipõrandatolmust, kunstnahast võimlamattidest ja vetsudest hoovavat segu juba ei unusta. Pässa pood, Hiiu Rimi, keldripoed, Stromka, Majaka pood, kogu nõukaaja argipäeva võlu ja valu. Kuiväimlad, tekikoti tärgeldatud nurk, mida sai lapsena enne magamajäämist peos magusalt nunnutatud, vanaema kui ilmasammas, koolivorm, märjad unenäod. Juudas küll!
Raamatu avalugu pani mind õlgu kehitama, aga ainult seni, kuni jõudsin teksti lõpus oleva aastaarvuni. Mudlum oli teksti kirjutanud 1981, olles 15-aastane, ja saatnud selle ajakirjale Looming, mis oli nii kõva sõna, et isegi endale nime teinud kirjanikud ootasid seal avaldamisjärjekorras. Kirss tordil on ajakirja tollase toimetaja Mihkel Muti vastus noorele autorile. Vastuses peitub ka ülejäänud lugude võti, sellepärast toon väikese väljavõtte: „… kui silma lihtsalt üle lehekülgede libistada, jääb mulje nagu päriskirjandusest… kui järjestikku süveneda, tekib peagi rahulolematuse tunne. Puudu jääb tervikmõttest… teiselt poolt jälle liigutav, et autor… arutleb eksistentsiaalsete küsimuste üle. See annab lootust, et kui Te kord ringiga tagasi jõuate – lihtsate asjade juurde… märkate keerulisust ja kõrgust just nende endastmõistetavuses….“
Mudlum ongi jõudnud kogumiku ülejäänud juttudes ringiga tagasi. See on raamat nööpidest ja muust häbiväärsest, tuhandetest mällu sööbinud pisiasjadest, millest kasvab välja kogu maailma keerukas niidistik.
Paratamatult võib muidugi juhtuda, et pahaaimamatu lugeja sirvib Mudlumi raamatu esimesi lehekülgi ja paneb teose poeriiulile tagasi. Ühelt poolt annab just see raskesti loetav ja oma filosoofilise raskuse all läbivajuv tekstikatsetus ülejäänud raamatule vajaliku vastukaalu ja tähenduspikkuse. Teisalt on veerand raamatu mahust hõlmav sissejuhatus ehk veidi liiast.
Pealegi pole kõik lugejad samal ajal elanud, saati siis veel lausa autoriga samasuguse temaatilise kirjanduselulise kattuvusega nagu mina. Sest minagi saatsin segaseid ja laenatud tarkust täis tekste nii Pikrisse (kui pidasin neid humoreskiks), Vikerkaarde (modernsem kraam) kui ka Loomingusse („päris“ tekstid). Ja siis ootasin nädalate kaupa hingevärinal ajakirja logoga ümbrikku, milles tavaliselt sisaldus karm hinnang saadetule ja lõpus napp lohutus vapralt edasi punnitada.
Mudlumi „Nööpidest ja muust häbiväärsest“ lasi minu jaoks pudelist välja mälestustedžinni. Mulle meenusid sugulastelt saadud postipakid, needsamad pitseeritud vineerkastid täis kampsuneid, sokke, õunu ja komme, mida sugulased teisest Eesti otsast saatsid. Postkaardid ja telegrammid, koolivõimla kitsed, hobused, võimlemisrõngad, mustast nahast kivikõvad suusasaapad, teismeliseks saamine, soojad lõhnavad suved, jalgrattasõidud kurat teab kuhu ja tagasi. Nagu ka vanaema Nõmme maja, mis talviti sooja ei pidanud ja mille ahjud neelasid ämbritäite kaupa briketti, vets aga asus külmas koridoris, prill-laua all sügavuses paistmas võikalt loksuv lampkasti sisu. Ja muidugi meenus ka Sussanini juust, esimene Pepsi-Cola, Burda lõiked, kaunite rindadega päevitunud modellid moeajakirja pesulehekülgedel, tähtpäevadele saabuvad veidrad tädid ja kavalalt vuntse siluvad nokastanud onud – ühesõnaga sugulased oma õli, bensiini ja nahkistmete järgi lõhnavast sapikast või mossest välja ronimas. See raamat on kui tõrvik minu mälestuste bensiinitünnis. Ja see tünn lõi eredalt leegitsema. 1960ndatel sündinud põlvkonna raamat, nostalgiapauk meievanustele ja varasalv meie lastele, et mõista, millisest pinnasest kunagi nende isade-emade juured Nõukogude Liidu „viljastavates tingimustes“ toitained ammutasid.
Mudlum jutustab kui kulda. Tore, et ta ringiga lihtsate asjade juurde tagasi jõudis.
Sverre Lasn
Mudlum „Nööpidest ja muust häbiväärsest“
Toimatajad Kajar Pruul ja Liisi Rünkla
Kujundaja Allan Appelberg
Strata, 2025
EAN 9789916930816
Raamatukoi 