Inimese mälu on kummaline salvestuse masin. On hetki, mis objektiivselt võttes peaksid olema olulised ja ometi ei mäleta sa neist midagi. Ja on hetki, mis mingil põhjusel on tsementeerunud mällu koos kõigi lõhnade ja värvidega. See kehtib ka etenduskunsti kohta. Mõni lavastus, mida külastasid vaid kuu aega tagasi, meenub häguselt. Ja on etendusi või filme aastakümnete tagant, mis ilmuvad mälust silme ette pikkade lõikudena. Ilmselt oli neis siis midagi olemuslikult olulist. Minul on üks sellistest mälestustest lapsena nähtud Lembit Ulfsaki Thijl Ulenspiegel, kes kulgeb koos oma Lammega läbi seikluste ja ohtude. Mäletan siiani, kui ilmutuslik see oli, et niimoodi saab segada naeru ja traagikat. Ja lisaks muidugi „Ukuaru“ Aksel oma akordioni ja valsiga. Hiljem veel „Keskea rõõmud“, kus taas valdavalt lustakal foonil kerkis esile Ulfsaki mängitud habras isiksus.
Kuuldes, et tulemas on Ulfsaki elulooraamat, olin algul kahtlev, kas tahan oma aega selle lugemisele kulutada. Kahjuks on just Eestis sageli nii, et pika ja ka teistele huvi pakkuva elu elanud inimesest ilmub teos, mis on (vähemalt tundub nii) kiirustades kokku pandud fotode ja pildikeste rida. Õnneks on Eero Epneri koostatud raamat kõike muud kui pealiskaudne. Nii nagu Lembit Ulfsak suutis oma rollides läbi nalja ja naeru näidata ka hinge sügavamaid kihte, on see elulooraamat avanud Ulfsaki mitmel tasandil. Kogu lugu on kirjutatud peenetundeliselt ja empaatiaga, maha salgamata ka tumedaid toone. Autor ei ole valinud kergemat teed, ta ei too välja üksnes Ulfsaki tuntumaid rolle, mis läbiksid teatriteadusliku analüüsi. Peenelt, kohati diskreetsete vihjete kaudu on avatud keskkond, mis kujundas näitleja Ulfsaki. Läbi kogu raamatu saame aimu, mis oli rollide loomise taust ja vaimne keskkond, kus need sündisid. Ei ole libisetud kollase kirjanduse rajale, kuid maha pole vaikitud ka iseloomujooni ja hetki elus, mis näitlejale endale ja teda ümbritsenud lähedastele probleeme ja muret tõid. Hakkame mõistma tema lõhestatust filmi ja teatri, Venemaa filmitähe elu ning kodu ja Eesti vahel. Saame oma üllatuseks teada, et mõne rolliga, mis meie ajusse nii täiuslikuna on sööbinud, ei olnud Ulfsak väga enesekriitilisena sugugi rahul. Aimu antakse ka sellest, kui vähe me Eestis tajusime Ulfsaki tegelikku kuulsust omaaegses Nõukogude Liidus. Eero Epneri kirjutamisstiil ja see, et raamatu väljaandmisega on seotud ka Lembit Ulfsaki enda tütar, annab teost lugedes lõpuks tunde, nagu oleks näitleja olnud meie hea tuttav, kelle edule ja vahel ka ebaõnnele oleme saanud kaasa elada.
See on üks paremaid elulugusid, mida mina isiklikult olen lugenud. Kindel soovitus päkapiku kingikotti!
Kersti Tepp
Eero Epner „Lembit Ulfsak“
Kujundaja Margus Tamm
Toimetaja Maria Ulfsak
Kirjastus Caligari, 2022
EAN 9789916412916
Raamatukoi 