Kui sügaval asuvad Ukraina juured? Millised vastuolud on selle vägeva riigi ajalugu lõhestanud? Kes olid kasakad ja kust pärineb nimetus Novorussia? Kas ukraina rahvus on üldse olemas? Kuidas on maastiku eripärad ja loodus selle riigi kujunemist mõjutanud? Kes on russid, russiinid ja ruteenid? Kas Venemaa on Ukraina järglane või on Ukraina väljamõeldud riik? Miks on Lääne-Ukraina ja Ida-Ukraina nii erineva mentaliteediga? Kus peituvad Venemaa ja Ukraina vahel juba kümnendat aastat peetava sõja põhjused?
Harvardi ülikooli professor ja Ukraina uurimisinstituudi direktor Serhi Plohhi on teinud tänuväärse ülevaate Ukraina teekonnast tänasesse päeva. Ajaloohuviliste ees rullub lahti pöördelisi sündmusi ja Ukraina jaoks olulisi isikuid tutvustav haarav lugu, mis on mitmel puhul ka Eesti ja Liivimaa saatusega seotud, kuigi riikide mastaabid on väga erinevad – on ju Ukraina pindala üle 13 korra ja elanikkond üle 30 korra suurem kui Eestil.
Nimekuju „Ukraina“ kasutas esmakordselt 12. sajandi lõpul üks Kiievi kroonikakirjutaja, kes kutsus nii tohutut maa-ala, mis laius idas Perejaslavist kuni läänes Galiitsiani. Sarnaselt Lääne-Euroopas Karl Suure poolt loodud Frangi riigi lagunemisele jagunes osadeks ka Jaroslav Targa poolt loodud ja ristiusu vastu võtnud suur Kiievi Russi riik. Peaaegu tuhat aastat tagasi toimunud lagunemisest alates on Ukraina saatuseks olnud ühtsuse otsimine väga erineva usutunnistuse, huvide ja mentaliteediga hõimude vahel, kes end kõigest erinevast hoolimata ukraina põlisrahvasteks peavad.
Mitme suurriigi mõjusfääris asuvad Ukraina alad on olnud nii Osmani türklastele, Austria keisririigile, Moskooviale kui ka Leedu ja Poola ühisriigile magus suutäis. Kõik naabrid on erinevatel aegadel üritanud seda rikast maad enda huvides ära kasutada või selle osasid endaga liita.
15. sajandi lõpus ilmuvad ajaloo areenile esmakordselt kasakad, kes järgneva kahesaja aasta jooksul muutuvad kardetavaks sõjaliseks jõuks. Just nn kasakakultuuri peavad paljud Ukraina ajaloolased ja ka ukrainlased ise tänapäevase Ukraina riigi sügavamaks aluseks. Raamatu autor selgitab põhjalikult, millisete valikute ette seadis manööverdamine mitme tugeva naabri vahel kasakate hetmanid ja kuidas kasakaohvitseride poolt Moskoovia tsaaride ülemvõimu tunnustamine tõi kaasa Moskva ja Varssavi vahelise pikaajalise vastasseisu Ukraina pärast.
Valgustav on teada saada, kui sarnane oli Ukrainas 19. sajandi lõpul toimunud rahvusliku tõusu periood samal ajal Liivimaal toimunuga, miks erinevalt Baltimaadest ei õnnestunud Ukrainal luua 1918. aastal püsivat iseseisvat riiki ja miks nõukogude perioodil oli Ukrainal suures kommunistlikus ühisriigis eristaatus.
Raamat on varustatud tähtsamate sündmuste ajajoonega, Ukraina jaoks oluliste isikute loendi ja nende tutvustustega. Lisatud on ka mõisteid seletav sõnastik ja pikk lisalugemise nimekiri neile, kellel tekkis sügavam huvi Ukraina ajaloo ja kultuuri vastu.
„Euroopa väravad. Ukraina ajalugu“ annab huvilisele kõik võtmed, mis aitavad selle põneva saatusega riigiga põhjalikumalt tutvust teha.
Sverre Lasn
Sergi Plohhi „Euroopa väravad. Ukraina ajalugu“
Tõlkija Aldo Randmaa
Toimetaja Leino Pahtma
Kujundaja Anne Pikkov
Kirjastus Varrak, 2023
EAN 9789985357606
Raamatukoi 