Tunnustatud loodusteadlase Edward O. Wilsoni „Lugusid sipelgate maailmast“ ilmus hiljuti eesti keeles. Kuulus sipelgauurija heidab pilgu oma pikale elule ja tööle. Kuidas temast sai teadlane? Millist elu elavad sipelgad? Millised ja kui suured on liikidevahelised erinevused? Kui eluvõimelised nad on? Millised on nende suhted inimkonnaga? Jne.
Tegemist on autobiograafiliste sugemetega sipelgaraamatuga, milles kajastatakse aastakümnete jooksul toimunud sündmusi, omandatud kogemusi ning nii enda kui ka teiste teadlaste uurimustöö tulemusi. Autori soov on, et tema lood tekitaksid noortes huvi teaduse vastu. Usun, et seda eesmärki raamat ka täidab.
Wilsoni teadlaseks kujunemise lugu näitab, kui suurt mõju võivad avaldada välised faktorid, keskkond. Kui lapsepõlves tuli vanemate lahkumineku järel ja isa mobiilse töökoha tõttu korduvalt kolida (mingil ajal iga kahe aasta tagant!), siis näeb Wilson (vähemalt tagant järele) selles võimalust. Oma raamatus mainib ta korduvalt õnne. Wilsoni elukäiku võiks võrrelda kolme printsi looga, mille jutustab Jüri Engelbrecht ajakirjas Akadeemia.1 Jutt on Serendipist pärit printsidest, kes saadetakse hea hariduse omandamise järel maailma, et saada empiirilisi teadmisi. Hea haridus ning õnn (juhus) teevad neist targad ja teravapilgulised mehed.
Wilson teab varakult, et soovib saada loodusteadlaseks. Igas kohas on oma looduskooslused, mida jälgida ja millest õppida. Uued kohad vaimustavad. Ta kirjutab: „Mu veendumust, et tahan saada loodusuurijaks, aitas süvendada järjekordne kolimine – seekord väikesesse Alabama linna nimega Brewton, /—/.“ (17)
Siiski ei jää ridade vahelt märkamata vihjed (on ka otseütlemisi), et uued keskonnad tekitavad ka raskusi. Vastses koolis tuleb luua uued suhted. Teisalt aga, kui sul on millegi vastu suur kirg, siis võib see aidata välja argielu probleemidest. Ja kes teab – äkki just raskused sunnivadki huvialaga intensiivsemalt tegelema. Wilson väidab: „Minu kaitsemehhanismiks oli veelgi enam loodusesse süveneda. Kui mul oli raske uusi sõpru leida ning seekaudu pääseda noortele vajalikesse kampadesse, sõprusringidesse ja spordivõistkondadesse, pöördusin ma hoopis looduslike elupaikade poole ja leidsin alati eest usaldusväärse ja tuttava keskkonna.“ (19)
Tippu (st teadmistes sügavale) jõudmine tähendab loobumist. Seltsielust ja suhtlusest ilmajäämine ei näi Wilsonile siiski ületamatu.
Kui teadlaseks kujunemise lugu räägitud, jutustab Wilson lähemalt sipelgatest, nende liikide vahelistest erinevustest. Saame teada hulga huvitavaid lugusid, ka neid, milles teadlane juhib tähelepanu nii putukaid ärakasutavatele parasiitidele kui ka nende mahhinatsioonidele. Loeme sellestki, kuidas seentest nakatunud kuklaste ajus ei muutu mitte aju struktuur, vaid seen eritab ainet, millega mõjutab käitumist. Wilsoni enda jaoks on põnev aga nugilest, kes kinnitub sipelga tagajala külge, kust imeb verd, funktsioneerides nii peremeesorganismi kahjustatud kunstjalana, selle alumise osana.
Üsna sageli kasutame ütlust „töökas nagu sipelgas“, mille all peame silmas lisaks töökusele ka kiirust. Lähemal vaatlusel saame aga teada, kui palju mitmekesisem on putukate maailm.
Wilson kirjutab aeglaselt liikuvast sipelgaliigist, kes ei kasuta ellujäämiseks kiirust, vaid hoopis mimikrit. Wilsoni sõnul on liigi putukad loomult „nii aeglased kui see sipelgate puhul ellujäämiseks veel võimalik on“. (102)
Sipelgate sõjakusest on palju räägitud, ka ohtlikkusest. Üks koloonia sõdib vaenulikult teise vastu, eesmärgiks on võõra hävitamine. Ja nagu inimmaailmaski, kipuvad võitma need, keda on rohkem.
Kui sipelgate sõdalasteks on naissoo esindajad, siis inimliigil mehed. Üldse juhivad sipelgate ühiskonda emased. Wilson kirjutab, et kui inimesed võitlevad naiste õiguste eest, siis sipelgate puhul peaksime rääkima meeste õigustest.
Ja lõpuks ei saa mööda ka sipelgate mõjust keskkonnale.
Hiljuti leidsin, et 2022. aastal on Eesti kliimaministeeriumi lehele lisatud info tulisipelga kohta – Euroopa Liit on pannud selle ohtlike võõrliikide nimekirja. Wilson peab seda ajaloo edukaimaks invasiivseks liigiks.
Sipelgate maailm on põnev ja väärib tähelepanu.
Kadri Sildvee
Edward O. Wilson „Lugusid sipelgate maailmast“
Tõlkija Tanel Saimre
Toimetaja Triin Olvet
Teadustoimetaja Villu Soon
Keeletoimetaja Katrin Ringo
Kujundaja Jan Garshnek
Kirjastus Argo, 2023
EAN 9789949688913
- Jüri Engelbrecht, Kolm printsi Serendipist. Akadeemia 2018, nr 5. https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-5-2018-pdf/ ↩︎
Raamatukoi 