Kõigepealt ütlen, et kolme autori – Mari-Liis Madissoni, Andreas Ventseli ja Mihhail Lotmani kirjutatud raamat „Varjatud märgid ja salaühingud“ on muidugi vandenõu nende vastu, kes vandenõudteooriatesse usuvad. Seda, millisele salaühingule raamatu „Varjatud märgid ja salaühingud“ väljaandmine kasulik oli, saame teada alles viiekümne aasta pärast, sest paljude vandenõuteoreetikute arvates on just see ajaraam kallutatud jõudude jaoks piisav, et oma kurjad plaanid ellu viia.
Raamatu autorid on andnud väga põhjaliku ülevaate põhjustest, miks vandenõuteooriad nii hästi levivad ning millised on levitajate tööriistad ja -võtted. Võib nõustuda, et Facebooki ja Telegrami taolised platvormid on lükanud asjale sisse erakordse hoo. Sotsiaalsuhtluse kiirteedel kihutavad ringi nii fantastilised väljamõeldised, et moes olevate vandenõuteooriatega on raske sammu pidada ja kõiki „heatahtlike siseringi lekitajate lekkeid“ jälgida.
Raamatu lugemise käigus mõistsin, et ilmselt ei jõua raamat, mis võiks olla iga supervandenõudesse uskuja öökapikaunistus, selliste lugejateni tõenäoliselt kunagi, kuid kõigi teiste jaoks, keda huvitavad vandenõuteooriate tekkemehhanismid ja see, miks vandenõuteooriad, varjatud märgid ja võimsad kurjakuulutavad salaühingud on nii ligitõmbavad, pakub tekst palju infot ja mõtteainet. Miks saavad nii populaarseks ideed kusagil süsteemis asuvatest kallutatud jõududest, mõjuvõimsate niiditõmbajate salatubadest, absoluutse kurjuse peakorteritest, kus istuvad terasest pilguga vanamehed, Sorose käsilased, sionistlikud jõugud, kõik valmis haarama ühiskonna enda pahatahtliku juhtimise alla?
Ühiskonnas toimuvaid protsesse on sageli keeruline seletada. Elus on palju juhuseid, segadust ja juhuslikke kokkulangevusi. Palju on ennustamatut, kuid ennustamatus tekitab ebakindlust. Inimestele ebakindlus ja teadmatus ei meeldi. Kodanik tahab ümbritsevat tõlgendada ja olla informeeritud. Siis on ta valmis tulevikule vääriliselt vastu astuma ja seda mõjutama. Kui ümbritseva seletamine läheb väga keeruliseks, on lihtsam panna kõige eest vastutama kallutatud jõud.
Tõeliste vandenõude kohta on ajaloos palju näiteid, kuid vandenõu keerukus ja selle haarde ulatus on pöördvõrdelises seoses tema edukusega. Aset leidnud vandenõud mõjutavad ühte konkreetset sündmust, mitte ei ole suure hulga keerukate sündmuste kombinatsioon. Erinevalt teooriast ei kulge asjad maailmas ettenähtud radu mööda, vaid pigem levib kaootilisus. Kes on töötanud suures ettevõttes või organisatsioonis, saab sellest hästi aru. Kõige rohkem energiat kulub sellistes asutustes infovahetuse korraldamiseks. Töö edukuseks tuleb tagada, et erinevad osakonnad ja sajad inimesed saaksid asjadest võimalikult sarnaselt aru.
Paradoksaalsel moel nõuab vandenõuteooriate levimine korralikult töötavat inforuumi ja info levitamise vahendeid. Lugemisoskuseta ühiskonnas on võimalikud ainult asula piires toimuvad nõiajahid. Näiteks põhjustas Gutenbergi leiutatud trükipress küll selle, et raamatuid hakkas maailma juurde tekkima palju kiiremini ja arvukamalt, kuid trükitud tekstide rohkus iseenesest ei põhjustanud vandenõuteooriate plahvatuslikku levikut. Oli vaja piisaval arvul lugemisoskusega ühiskonnaliikmeid, et asi tuld võtaks.
Omaette küsimus on, mis motiveerib vandenõuteoreetikuid? Kas nad tahavad puhtast südamest teada saada, kas kusagil asub mingi muu tõde, mis ei kattu peavoolutõdedega? Motiveerib neid võimalus populismiga võimule pääseda ja võimul olles jõukalt ära elada? On ju selliseid näiteid kasvõi Eesti poliitikast võtta küllaga. Või on soov müüa mõnda imeravimit ja sellega teenida ehk siis puhas omakasu? Või meeldib inimestele vandenõuteooriatega kaasas käiv põnevus ja võimalus „faktide“ ja „seoste“ maailmas nn mõistatust lahendada? Või on vandenõuteoreetikute jälgijate hulgas suur osa selliseid, kes tõsimeeli tahavad „tõelisele kurjusele“ vastu astuda ja Saatana tembutused ning salaplaanid untsu ajada?
Vandenõuteooriatesse võiks suhtuda kui meelelahutusse, sest olemuselt on nad folkloorne nähtus, kus korduvad sarnased motiivid (väljavõte raamatust lk 365). Kuid seda ei saa teha, sest vahel omandab nendesse uskujate käitumine ühiskonnaohtliku iseloomu. Näiteks võib tuua Trumpi toetajate rünnaku Valgele Majale või siis mürgiste ühendite – sellega raha teenivad isikud kutsuvad neid ise maagiliste mineraalidega rikastatud vedelikeks – müüjate võidukäigu netiavarustes. Varem on vandenõuteoreetikute nõiajahi ohvriks langenud terved ühiskonnagrupid või lausa rahvused, kellest ilmekaim näide on läbi sajandite kestnud juutide tagakiusamine, aluseks süüdistus nende salavandenõus inimkonna vastu.
See raamat on kõigile, kes soovivad ennast vandenõuteoreetikute maailmaga sügavamalt kurssi viia. Olen päris kindel, et pärast lugemist vaatate palju selgema pilguga inimesi, kes 5G mobiilimaste plaanivad maha saagida, sest mida tähendab 5G – muidugi Saatana enda märki, pentagrammi. Olge hoiatatud! 😉
Sverre Lasn
Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm
Autorid: Mari-Liis Madisson, Andreas Ventsel, Mihhail Lotman
Sari Vaba Akadeemia raamatukogu
Postimehe kirjasus 2023
EAN 9789916736067
Raamatukoi 