Argielu tänasest erineval ajal ja Eestist erinevas ruumis on mitte üksnes põnev, vaid ka hariv. Philip Matyszaki raamatu „24 tundi Vana-Roomas“ alapealkirjaga „Üks päev roomlaste elus“ ei anna mitte üksnes suurepärast ülevaadet erinevate ametite esindajate päevast, vaid on põimitud peaaegu romaanisarnaselt kokku nii, et raamatut on raske käest panna. Tõepoolest puutud kokku inimeste igapäevase eluga ja saad sissevaate pesemisharjumustesse ja võimalustesse (nt saad teada, et Vanas-Roomas ei kasutatud seepi). Ajaarvestus talvel ja suvel oli erinev ning kelli tuli seadistada ka vastavalt geograafilisele asukohale. Saad teada, millest ja kuidas valmistati süüa ja mida peeti eriliseks delikatessiks (nt emise udarat)… Raamatu lõpus on ka kirjandussoovitused ning tõlkija kasutatud lisamaterjalid, mis annavad kätte teeotsa neile, kes tahavad teemasse põhjalikumalt süveneda.
Raamatu suurimaks väärtuseks minu jaoks on see, et tõepoolest elad päeva Vana-Roomas varahommikust kuni hilisõhtuni, tajud erinevate ametitega kaasnevaid muresid ja rõõme ning mõistad paremini elu ajal, kui kell ei tiksunud kuklas. Keeruline oli isegi lihtne toiduvalmistamine, kogu riidekraam pesti pesumajas looduslike vahenditega (nagu uriin) ning sõiduvahendid olid ebamugavad isegi headel teedel jne. Kui palju on sellist, mida me peame enesestmõistetavaks ega suuda ette kujutada elu ilma teatud aspektideta – ning taibata, et see kõik on inimkonna ajaloos väga uus.
Heili Einasto
Raamatukoi 