Seda raamatut lugedes hakkas mu kõrvus helisema ühe teise, Amanda Lovelace poeesiaraamatu pealkiri „The Princess Saves Herself in This One“. Kui raamatu sisu lühidalt kokku võtta, siis ongi „Kirke“ raamat võimsa päikesekuninga Heliose tütrest, kel pole ei silmipimestavalt kaunist välimust ega (nagu esialgu tundub)  ka erilisi võluvõimeid. Ta püüab olla Tubli Tütar ja Hea Õde,

Loe edasi

Igati põnev lugemine. Iiri kirjanik on loonud osavalt teose pealtnäha traditsioonilisest juudi perekonnast. Raamat „Proua Lazare“ viib meid erinevatesse aegadesse – enne ja pärast Teist maailmasõda ning tänapäeva. Samuti on loos kirjanik Tadhg Mac Dhonnagain kokku põiminud erinevad rahvused, usud ja kultuurid. Raamat on veel tähelepanuväärne selle poolest, et see on esimene otse iiri keelest

Loe edasi

Teos „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust“ oli minu esimene kohtumine Fredrik Backmaniga. Kirjanik kirjeldab oma tegelasi sooja huumoriga. Oskus kaasata lugeja ka kõige kummalisemalt käituva tegelase loogikasse võlus mind hetkega. Backman suudab meile sisendada, et enamik inimesi, ka need, kes tunduvad vahel veidrad ja käituvad kummastavalt, teevad oma tegusid ja toimetusi parimate

Loe edasi

Raamat autistidest tõstatab tähtsaid küsimusi. Selleks, et inimese probleemidest aru saada, tuleb heita pilk ühiskonna toimimisele ja arengule, aga ka inimloomusele endale. Seda teebki rootsi kultuuriajakirjanik Clara Törnvall oma raamatus „Autistid. Autismispektri häirega naistest“. Raamat on huvitav ning käsitleb ühiskonna toimimist laiemalt – nii erinevaid autistlikke inimesi kui ka (kultuuri)ajalugu positiivsema ja negatiivsema külje pealt. 

Loe edasi

Hiljuti möödus 100 aastat  Artur Alliksaare sünnist. Sel puhul ilmus Margit Mõistliku  Alliksaare elust jutustava raamatu täiendatud kordustrükk „Raamat Artur Alliksaare elust. On raske vaikida ja laulda mul“ (2023, esmatrükk 2011). Minu jaoks aitas see raamat avada ühtpidi keerulist aega, milles luuletaja elas, aga teisalt ka Alliksaare enda luuleilma. Ja sedagi, kuivõrd erinev võib olla

Loe edasi

„Minu ja elu vahel on tuhm klaas. Kui tahes selgelt ma elu ka ei vaataks ja mõistaks, ma ei saa seda puudutada.“ (53) Raamat kutsub üles unistama ja mõtisklema, sest tõeliselt väärtuslik on kõik see, millest saame unistada. Kui armastus peale tuleb, peaks end laskma kanda unelmatel, „sest kõik inimesed on huvitavad ja neid saab

Loe edasi

Inimese mälu on kummaline salvestuse masin. On hetki, mis objektiivselt võttes peaksid olema olulised ja ometi ei mäleta sa neist midagi. Ja on hetki, mis mingil põhjusel on tsementeerunud mällu koos kõigi lõhnade ja värvidega. See kehtib ka etenduskunsti kohta. Mõni lavastus, mida külastasid vaid kuu aega tagasi, meenub häguselt. Ja on etendusi või filme

Loe edasi

Sigrid Nunezi raamatust sai New York Timesi bestseller. Vaatamata pisut müstilisele suure koera ilmumisele ei tea kust ühe peatüki lõpus, ei ole tegu siiski koeraraamatuga, nagu ka kaane põhjal eeldada võiks. Teos räägib kirjutamisest, kirjanikuks püüdlemisest ja olemisest. Ning muidugi meie kohati arulagedast kaasajast, kus õhutatakse kõiki kirjutama. Eelnevalt pakutakse küll 90 dollari eest kursust,

Loe edasi

Alustuseks tahaksin öelda, et ei maksa peljata Anthony Doerri raamatu „Pilvekägula“ paksust, teos on kergesti loetav ja edeneb kiiresti. Samas ei ole sisu kergekaaluline. Tegelaste põnevate seikluste taustal räägib Doerr tõsistest probleemidest, mis kõnetavad endiselt, kuigi tegevus toimub erinevatel ajastutel. Mulle meeldis autori oskus väheste vahenditega edasi anda keskkonda ja olustikku. Kõnnidki 15. sajandi Konstantinoopoli

Loe edasi