Sain Jaan Tootsenilt jõuludeks Fred Jüssi mõttemõlgutuste raamatu „Olemise mõnu“. Tõesti mõnus kink! Olen üks Fredi fänne. Kuulamise külje pealt on kahjuks vaid pisut, millest olen saanud osa, olgu salvestatud loodushäältest või tema rahulikust mõtisklemisest, aga kirjutatu olen küll püüdnud kõik läbi lugeda. Raamatu teeb eriti lahedaks, et koostajaks on Jaan Tootsen. Hea vestluse jaoks…

Loe edasi

Olen aru saanud, et päevauudiste jälgimisest ning jooksvate kommentaaride lugemisest ei piisa inimmaailmas toimuvast arusaamiseks. Vaja on käsitlusi, mis panevad kokku tervikpildi ning osutavad süvahoovustele. Iga natukese aja tagant ma avastan, et nii huvitavat ja silmi avavat raamatut kui see, mida just praegu loen, pole varem kätte juhtunud. Tean, et see tunne ei saa olla…

Loe edasi

Seebeck elas ajal, mil „leiutati loodust“ ja „mõõdeti maailma“, kui elekter oli veel noor ja füüsika romantiline ning keemia poeetiline. Kultuuriloolisest aspektist vaadatuna võib mingi loodusseaduse avastamine osutuda lausa seikluseks ja õpiku igavate nimede taga võivad peidus olla vägagi värvikad persoonid. Raamatut võib mõnuga lugeda tehnika ja teaduse ajaloos võõras inimene. Paeluv ja õpetlik. Vahetevahel…

Loe edasi

Side põhineb austusel, väärikusel, lugupidamisel ja kaastundel teiste vastu, sõltumata sellest, kuidas nemad sinuga käituvad. Need on selgelt positiivsed asjad, mida teistele pakkuda, kuigi nad nõuavad teadlikkust ja pingutust. Tegemist on raamatuga, mida julgen sõpradele soovitada lugemiseks ning mõtlemiseks. Olen püüdnud jooksvalt läbi lugeda kõik populaarsed psühholoogia ja ajuteaduse ning asjalikumad eneseabi raamatud. Abielupaar Laurence…

Loe edasi

Mõne raamatu jaoks on oluline ajahetk, mil teda loetakse. Ilmselt on suur vahe, kas Elisabeth Kübler-Rossi „Surmast ja suremisest. Mida on surijatel õpetada arstidele, õdedele, vaimulikele ja oma perele“ loeb terve või tõbine, kas professionaal, kes tegeleb lahkujatega – nendele see raamat ongi määratud –, või võtab kätte mõni surija. Kui sul on agressiivne vähk,…

Loe edasi

Eesti Ekspressis oli Kerttu Jänese juhtkiri „Hulluks läinud“ (EE 12.10.2022). Tuleb välja, et iga neljas eesti inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleeme. Kehvem veel – osa ei saa sellest ise aru. Kes aru saab, paneb end psühhiaatri järjekorda. Aga kust meie riigis on võtta vajalik kogus psühhiaatreid? Nii ostame mõne eneseabiraamatu, mida praegu ka…

Loe edasi

Olen muu hulgas kogu aeg lugenud meelsasti memuaare. Need annavad põneva pilgu erinevate inimeste hinge, aga ka ajastusse. Kui mõelda selle kevade haigla lektüüri, siis valmistas üllatuse Tallinna rabi Rafail Beltšikovi raamat „Elu pärast elu“ (2011), mille üks õdedest tõi mulle lugeda. Arvasin, et tean juutlusest üht-teist, piibliga tegelemisel on see vältimatu. Aga selgus, et…

Loe edasi

Piirdun miinimumiga Ukraina sõja uudiste jälgimisel – vaatan hommikul üle Eesti Ekspressi koostatud päevaülevaate ning vahel loen mõne analüütiku käsitlusi. Sõjakoleduste videosid ei vaata üldse ja väldin ka jubedaid pilte. Aga mu kätte juhtus juba 2016. aastal eesti keeles avaldatud Mary Roachi „Kahuriliha. Kummaline teadus sõdivatest inimestest“, ja selle lugesin läbi.  Raamat ei räägi lahingutest,…

Loe edasi

Iga eestlane teab Märt Treierit ja on kuulanud tema vesteid Vikerhommiku programmis. Tal on eriline and märgata argiseid asju ning kirjutada inimeste elust ja olust leebe huumoriga. Tihti ootamatu nurga alt. Tal ei ole kusagil igav – ta jälgib kogu aeg kaasinimesi, ka juhuslikke, ja mõtiskleb elu üle. 2020. aastal ilmus „Hommikujutud varasele ärkajale“, mis…

Loe edasi