-
Nils Holgersson
Selma Lagerlöfi „Nils Holgerssoni imelik reis läbi Rootsi“ oli üks mu lapsepõlve lemmikuid. Kui esimest korda lugema hakkasin, julgustas isa Rootsi kaarti kõrvale võtma – nii oligi mul üks saksakeelne atlas kõrval. Kõiki kohti üles ei leidnud, aga mingi geograafilise tunnetuse sain. Suure loomaarmastajana elasin kaasa karvastele ja sulelistele. Kuigi Lagerlöf on neid inimestanud, ei…
-
HeadRead: Anomaalia
Herve Le Tellier on lasknud oma teose „Anomaalia“ ühel tegelasel Mieselil, kes ise on samuti kirjanik, sõnastada: „Ükski autor ei kirjuta lugeja raamatut, ükski lugeja ei loe autori raamatut“. Ja ometi on huvitav kohtuda ka kirjanikuga, saada teada tema loomisprotsessist ning sellest, kuidas tekkis idee teose loomiseks. Vahel tekib sellistest kohtumistest tunne, et uue teabe…
-
Tuulelohed
Romain Gary on võitnud kahel korral Goncourt´i preemia („Taevajuured“ 1956, „Elu alles ees“ 1975). Tema teosed on sügavad ja tekst mitmekihiline.Gary oli keerulise saatusega mees, tema enda ning ta pere lugu oli kõike muud kui helge. Ta osales Teise maailmasõja lahingutes ning kindlasti on siin põhjus, miks ta puudutab oma teostes just selle ajaga seotud…
-
Tuulelohed
Romain Gary „Tuulelohed“ oli ühtaegu valus ja hõrk lugemine. Valus, sest praegune sõda tõi palju paralleele, kasvõi näiteks see, kuidas keegi ei usu, et vaenlane tungib kallale. Sest see pole loogiline, pole nagu kellelegi kasulik… ja ometi see juhtub. Paralleelselt sõja eelmängu ja sõjaga kulgeb minategelase küpsemine poisist meheks, tema armastuse lugu. „Tuulelohed“ haarab, kuid haarab…
-
Iga raamat avab uue akna
Olen muu hulgas kogu aeg lugenud meelsasti memuaare. Need annavad põneva pilgu erinevate inimeste hinge, aga ka ajastusse. Kui mõelda selle kevade haigla lektüüri, siis valmistas üllatuse Tallinna rabi Rafail Beltšikovi raamat „Elu pärast elu“ (2011), mille üks õdedest tõi mulle lugeda. Arvasin, et tean juutlusest üht-teist, piibliga tegelemisel on see vältimatu. Aga selgus, et…
-
Kahuriliha
Piirdun miinimumiga Ukraina sõja uudiste jälgimisel – vaatan hommikul üle Eesti Ekspressi koostatud päevaülevaate ning vahel loen mõne analüütiku käsitlusi. Sõjakoleduste videosid ei vaata üldse ja väldin ka jubedaid pilte. Aga mu kätte juhtus juba 2016. aastal eesti keeles avaldatud Mary Roachi „Kahuriliha. Kummaline teadus sõdivatest inimestest“, ja selle lugesin läbi. Raamat ei räägi lahingutest,…
-
Eluolulised lood
Iga eestlane teab Märt Treierit ja on kuulanud tema vesteid Vikerhommiku programmis. Tal on eriline and märgata argiseid asju ning kirjutada inimeste elust ja olust leebe huumoriga. Tihti ootamatu nurga alt. Tal ei ole kusagil igav – ta jälgib kogu aeg kaasinimesi, ka juhuslikke, ja mõtiskleb elu üle. 2020. aastal ilmus „Hommikujutud varasele ärkajale“, mis…
-
Loovusest ja logelemisest
Ajuteadlane ja psühholoog, TÜ arvutiteaduse instituudi professor Jaan Aru on tunnustatud tegija – avaldanud üle kolmekümne teadustöö rahvusvahelistes teadusajakirjades. 2009. aastal ilmus tema sulest Talis Bachmanniga kahasse kirjutatud „Tähelepanu ja teadvus“, 2017. a „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“. Tänavu lisandus „Loovusest ja logelemisest. Nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust“. Loen kõike sellist huviga…
-
Võlg
Olen raamatute lugemises omnivoor, loen üpris erinevaid teoseid. Neuroloogilisest kirjandusest olen saanud teada aju töötamise põhimõtteid. Üks nendest reeglitest on: ette võetu peab olema piiri peal, selline, millest jõud veel üle käib. Nagu – mitte lihtsalt 10 000 tundi tuima klaveriklimberdamist, vaid pisitasa järjest suuremat virtuoossust nõudvatest oopustest jagu saamine. Majandusteaduses olen üsna võhik. Aga…
Raamatukoi 