Olen muu hulgas kogu aeg lugenud meelsasti memuaare. Need annavad põneva pilgu erinevate inimeste hinge, aga ka ajastusse. Kui mõelda selle kevade haigla lektüüri, siis valmistas üllatuse Tallinna rabi Rafail Beltšikovi raamat „Elu pärast elu“ (2011), mille üks õdedest tõi mulle lugeda. Arvasin, et tean juutlusest üht-teist, piibliga tegelemisel on see vältimatu. Aga selgus, et…

Piirdun miinimumiga Ukraina sõja uudiste jälgimisel – vaatan hommikul üle Eesti Ekspressi koostatud päevaülevaate ning vahel loen mõne analüütiku käsitlusi. Sõjakoleduste videosid ei vaata üldse ja väldin ka jubedaid pilte. Aga mu kätte juhtus juba 2016. aastal eesti keeles avaldatud Mary Roachi „Kahuriliha. Kummaline teadus sõdivatest inimestest“, ja selle lugesin läbi.  Raamat ei räägi lahingutest,…

Iga eestlane teab Märt Treierit ja on kuulanud tema vesteid Vikerhommiku programmis. Tal on eriline and märgata argiseid asju ning kirjutada inimeste elust ja olust leebe huumoriga. Tihti ootamatu nurga alt. Tal ei ole kusagil igav – ta jälgib kogu aeg kaasinimesi, ka juhuslikke, ja mõtiskleb elu üle. 2020. aastal ilmus „Hommikujutud varasele ärkajale“, mis…

Ajuteadlane ja psühholoog, TÜ arvutiteaduse instituudi professor Jaan Aru on tunnustatud tegija – avaldanud üle kolmekümne teadustöö rahvusvahelistes teadusajakirjades. 2009. aastal ilmus tema sulest Talis Bachmanniga kahasse kirjutatud „Tähelepanu ja teadvus“, 2017. a „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“. Tänavu lisandus „Loovusest ja logelemisest. Nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust“. Loen kõike sellist huviga…

Olen raamatute lugemises omnivoor, loen üpris erinevaid teoseid. Neuroloogilisest kirjandusest olen saanud teada aju töötamise põhimõtteid. Üks nendest reeglitest on: ette võetu peab olema piiri peal, selline, millest jõud veel üle käib. Nagu – mitte lihtsalt 10 000 tundi tuima klaveriklimberdamist, vaid pisitasa järjest suuremat virtuoossust nõudvatest oopustest jagu saamine. Majandusteaduses olen üsna võhik. Aga…