-
Hea krimka avab suhteid ja inimloomust
Olen avastanud, et kriminaalromaanid on väga hea viis viletsat enesetunnet eirata. Mitte et mind see tapmise osa huvitaks – ma ei naudi ei laipu ega satu elevusse kurjategijat jälitades, aga need hoiavad üldjuhul pinget üleval. Hoopis enam köidavad taustalood. Kriminaalromaani meistri Donna Leoni lood toimuvad Veneetsias ja Ann Cleevesi omad Shetlandi maastikel.
-
Hispaania sõda iseendaga
Hispaanias aastatel 1936-1939 toimunud kodusõda on andnud inimkonnale õpetliku kogemuse, mis võib toimuda suurriigiga, millel on pikk uhke ajalugu, aga kus vastuolud ja soov enda tõekspidamised ülejäänud ühiskonnagruppidele relvajõul … Kui Antony Beevori raamat jälgib Hispaania kodusõja sündmusi ajalises ja füüsilises mõttes distantsilt, siis George Orwell, vastupidi, kirjeldab sõjasündmusi ja meeleolusid pealtnägija …
-
Andrei Belõi Peterburi
Värskelt on ilmunud taas üks maailmakirjanduse tähtteose eestindus – Andrei Belõi „Peterburi“. Kuigi seda väsimatult võrreldakse teiste taoliste megaoopustega nagu James Joyce „Ulysses“ või miks mitte ka Marcel Prousti „Kadunud aega otsimas“, tahaksin potentsiaalset lugejat lohutada – asi ei ole nii hull. Olen küll ise lugenud Proustist vaid „Swanni armastust” (uustõlke pealkiri „Swanni poolel“), aga…
-
Vägivaldse monstrumi hing
Mida lähemal moskoviitide vallutuste piirile mingi riik asub, seda selgem on selle riigi elanikele otsese ohu suurus, mis impeeriumi ambitsiooniga monstrumist õhkub. Nii on raamatu „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu“ temaatika eestlastele vägagi hästi tuttav. Õnneks on Oksaneni raamatu tõlkeõigused müüdud rohkem kui kahekümnesse riiki ja see annab lootust, et sinisilmne naiivsus meie idanaabrite…
-
Tee ei kuhugi
Józef Mackiewiczi „Tee eikuhugi“ on raamat kadunud ajast – ilmunud aastal 1955, kirjeldab lühikest perioodi toonasel Ida-Poola alal, Wilno ehk Vilniuse ümbruses enne II maailmasõja puhkemist. Maast ja inimestest uhkab üle ja söövitab ennast sisse nõukogude võim ja mentaliteet. Just selle mentaliteedi imbumist inimhingedesse uurib kirjanik kirurgi täpsusega. Ta püüab seda vähkkasvajat eraldada veel tervetest…
-
Õnn ja valu aedniku elus
Esimesed kevadised päikesekiired muudavad aiaomaniku südame rahutuks. Nii palju on ju vaja istutada, ette kasvatada, pikeerida! Kuhu ma üldse olen pistnud kõik need hoolikalt paberkottidesse või võrkudesse ära pakitud lillesibulad, seemnekesed, varuks pandud märkmikud ja paberilehed külviskeemidega? Hobiaedniku pea on täis muremõtteid, miks eelmisel aastal till korralikult ei kasvanud, hortensia lopsakaks ei paisunud, kiviktaimla kidus…
-
Metamorfoosid. Mälestusi Võrust
Emanuele Coccia „Metamorfoosid“ on teosoofiline raamat, mis kannab endas ajastu märke. Teaduslikuks seda pidada ei saa, kuna esitatud teesidele pole peale nende püstitamise mingit kaalu lisatud. Teos püüab olla ka ilukirjanduslikult köitev ja see taotlus ei ole alati õnnestunud. Kokkuvõttes moodustub mingisugune new age’i laadne veider kompott. Kuigi autor esitab oma traktaadi lõpus muljetavaldava nimistu…
-
Pole midagi paremat korralikust vandenõuteooriast
Kõigepealt ütlen, et kolme autori – Mari-Liis Madissoni, Andreas Ventseli ja Mihhail Lotmani kirjutatud raamat „Varjatud märgid ja salaühingud“ on muidugi vandenõu nende vastu, kes vandenõudteooriatesse usuvad. Seda, millisele salaühingule raamatu „Varjatud märgid ja salaühingud“ väljaandmine kasulik oli, saame teada alles viiekümne aasta pärast, sest paljude vandenõuteoreetikute arvates on just see ajaraam kallutatud jõudude jaoks…
-
Mere äärde ja Loomad keskaegsel Liivimaal
Dörte Hanseni „Mere äärde“ kohta on ilmunud juba rohkesti positiivset tagasisidet. Esmalt sain teosest aimu kirjastaja Tauno Vahteri Facebooki-seinalt, kus ta raamatust juba enne selle ilmumist väikese noppe postitas. Nii see reklaam töötab, läksingi õnge. Kui mõtlesin, mida sel kuul siis lahkelt soovitada, meenus punane sari. Mis saaks saare elust kõneleva raamatuga valesti minna? Vahepeal…
Raamatukoi 